6 küsimust, mida endalt küsida enne maratoni jooksmist

Kas sa unistad maratoni jooksmisest? Ärge alahinnake 26,2 miili jooksmise väljakutset ja saavutusi – see nõuab palju pühendumist. Olenemata sellest, kas kavatsete järgmisel aastal korraldada võistluse või virtuaalse väljakutse, peaksite sellele kõigepealt tõsiselt mõtlema. Siin on kuus asja, mida peaksite enne registreerumist endalt küsima ...

Olenemata sellest, kui kogenud sa jooksjana oled või kas sihiks on alla kolmetunnine või alla viietunnine maraton, on üks asi, mis sind teiste jooksjatega ühendab – maratoni läbimise soov. Kuna rohkem inimesi teeb rohkem väljakutseid, nagu mitu maratoni ja isegi ultrat, on lihtne eeldada, et maraton on lihtne saavutus.

See on siiski märkimisväärne vahemaa ja seda ei tohi alahinnata. Kui seni läbitud kaugus on 10K, siis maraton on neli korda pikem ja siis mõni. Austa distantsi.

1. Kas see teeb haiget?

Kõik on kuulnud fraasist 'pole valu, pole kasu'. Iga jooksja ütleb teile, et jooksmine on mõnikord valus – ja ei saa eitada, et maraton on valus. Trikk on valu minimeerimine, luues järjepidevale treeningule kindla aluse.

2. Kas ma saan hakkama?

Vastus on kindel jah, kui olete kõvasti treeninud ja andnud endast parima, et järjepidevast treeningplaanist kinni pidada. Kui oled õige tempo teinud ja usud, et saad hakkama, siis peaksid distantsi läbima. Sellegipoolest võivad vigastused tekkida siis, kui pingutate üle või kui teil pole õigeid jalatseid või treeningplaani, seega veenduge, et hankite õiged jalatsid ja järgite struktureeritud treeningplaani. Sa ei taha üle treenida, kuid samal ajal pead olema valmis tulemuste saavutamiseks treeningtunde sisse panema.

3. Mis siis, kui ma olen närvis?

Mõte 26,2 miili jooksmisest ajab kindlasti kõik närviliseks. Närvid on täiesti loomulikud. Need on märk sellest, et võtate oma maratoni väljakutset tõsiselt. Niikaua kui teid närvid halvaks ei tee, aitab tervislik annus närvikõdi teid võistluspäeval hästi ja paneb adrenaliini keha ümber pumpama.

4. Kas ma naudin seda?

Maraton on elamus, mille sarnast pole. Tuhanded pealtvaatajad rõõmustavad teid, aidates teid finišisse viia. Paljud inimesed ütlevad, et nad ei jookse enam kunagi, kui ületavad finišijoone… ainult selleks, et registreeruda kuu aega hiljem või isegi samal maratonipäeval! Kui aga plaanite virtuaalset maratoni läbida, ei saa teil seda rahvahulka toetada ja teil peab olema palju vaimset jõudu, et end väsinud ajal jätkata.

5. Kas ma olen tõesti pühendunud maratoni jooksmisele?

Maratonitreening nõuab pühendumist. See ei ole ainult füüsiliselt koormav – see võib koormata ka teie pere- ja ühiskondlikku elu. Ükskõik, milline on teie jooksutempo või ajalised ambitsioonid, peate pühenduma treenimisele vähemalt kolm korda nädalas ning tegema jõutööd ja risttreeningut jooksuvabadel päevadel. Teie perekond peab teid toetama ja mõistma teie põhjuseid, miks soovite seda teha.

6. Kas ma olen valmis ette planeerima ja end organiseerima?

Peate oma rutiini korraldama ja planeerima nii, et teaksite, millal lähete oma treeningutesse sobima, ning tagama, et teil on veel piisavalt aega ja energiat oma töö- ja perekohustuste täitmiseks. Oluline on olla organiseeritud ja planeerida, millal lähed treenima ja millal on puhkepäevad.